Unenäod ei valeta?!

Õudne, mind piinab see nüüd

1. Sain poja, üüüüüüüüüberarmas, olin lasnamäe korteris, beebi tudus suures voodis, ja ma ei mäletanud mis kell ja mis kuupäev ta sündis ja KUS ta üldse sündis ja kes ta issi oli? Aga mul oli vaja seda ju Facebookis teadata, ning kuna ma eiteadnud kuupäeva siis jäigi ära 😦 . Ühel hetkel olin juba väljas, Mustakivis, M’i ja I‘ga rääkisin I‘le et sain lapsetoetusraha 1000€. Ja järsku hakkasid nad mind M’iga taga ajama? Ma jooksin tunnelist meganzkiirelt, tunneli lõpus jäi I seisma ja läks tagasi aga ma jooksin ikka edasi, sest tunnelist väljudes oli alati lõvi??!?!?! seal nurgataga ja ajas mind tavaliselt taga. Seekord aga mitte, aga ma ikkagist jooksin. Jõudsin koju, tuppa ja remont käis? M2 oli lapsehoidja kutsunud. Vaatasin kella, kell oli 7 õhtul, lahkusin omateada kella 2 ajal, seega 5 tundi. Lapsehoidja küsis, et millal ta ära võib minna? Ma vastasin et kohe ja ta lahkus. Beebi oli ikka voodipeal võtsin ta sülle, söötsin kõhu täis, ikkagist minu armas pojake ju :D. Rääkisin, et mul on vaja vankrit ja turvahälli, kui maale peaks minema, et 1000€ eest peaks saama. Riietest rääkimata. Järsku oli mu beebi paarikuune, roomas ja tegi hoidjale tadaaa, kes polnud siiski lahkunud veel. ?!?!?!

2. Istusin Mariaga koolis? Ta rääkis kuhu kõik edasi lähevad õppima-elama jms. R pidi pärnu minema ja Maria teatas, et tema läheb tartusse ikkagist. OK. ma karjusin siis, et MA LÄHEN SOOME! Ta vastas sellepeale ainult: “Lagu piipu” Normzzz.


Ehk tõesti unenäod ei valeta, aga no maitea, midagi sellist näha… nojah 😀

A. – Unenäod ei valeta

FTW

mehe küsimus:
kuidas sulle meeldiks kaotada laudas mulle süütus ja parem jalg?



Tänapäeva naljad? for the winn!

BB 17

Aastad ei tee kedagi täiskasvanuks, vaid vastutustunne ja iseseisvus teevad seda. Ehk hüvasti minu paari tunni pärast minev alaealisus. Nüüd vähemalt ei saa keegi enam kunagi öelda, et ma olen liiga noor. Või alakas? Või mis iganes eksole. 18 saades, on vast ainuke hea tunne selle nimel, et lõppesid need piirangud, mis alaealistel on. Alkoholi ja tubakat saab poest ilusti kätte. Mitte, et see kraam nii vajalik nüüd on ja mitte et se tähendaks, et ma migni hull jooja ja suitsetaja oleks – EI, minu puhul mitte, aga elementaarne näide ikkagist. Ja ka autoga saab seaduslikult sõita.

Paljud ütlevad et 17 on ilusaim vanus, ma vaidleks kindlasti vastu! Minumeelest just vägagi mõnitav ning kõike veel. Enamus kontserdid ja üritused on 18+ ja sinna lähen nö riskiga, saades sisse või mitte, ja sead sammud kodu poole tagasi.

Koera loetakse täiskasvanuks kui hakkab jalga tõstma, inimest siis kui hakkab oma tegude eest ise vastutama. Ja paraku nii ongi! Iga inimene ei saagi 18 aastaselt täiskasvanuks, mõni alles 26’selt ning mõni ehk ka varem. Aga sellegipoolest võin uhkusega öelda, et ilus lapsepõlv oli!

Kui mind ükskord enam siin pole.. kui mind ükskord enam ei tule.. ei näe mu nime ekraanil, ei kuule mu häält vastamas, kui valid mu numbri, kui vaatad mu pilti ja see on tuhmunud ja silmad mis sealt vastu vaatavad on kauged ja võõrad.. kui hüüad mu nime ja sellele ei reageeri keegi… kui püüad meenutada möödund tutvust inimesest, kellele sa nii tähtis olid.. nii vajalik.. nii kallis.. kui tunned hinges igatsust ja tühjust – siis tea, et mind ei ole enam siin.. Olen läinud kaugele siit ära, kuhugi kus on mul hea.. kuhugi, kus pole seda valu, pole igatsust, sest keegi ei tule sinna nii pea järele … kuhugi kus on palju minusuguseid, kes taga nutavad sinusuguseid.. olen lihtsalt läinud ära…

day 30 – who are you?

Ah et kes Ma olen?
See on ju loogiline, et ma olen mina. Kuid kui natukene järele hakata mõtlema, siis selgub, et sellele küsimusele ei olegi nii kerge vastata, kui esmapilgul tundub. Võib ju lugeda sõnaraamatuid, võõrsõnastikke, kuid küsimus jääb ikka üksinda ilma vastuseta, justkui oleks võimatu leida midagi, mis annaks vastusena ülevaate sellele küsimusele. Kuid kas kuskilt üldse on võimalik teada saada, kes ma olen?

Ma olen kõik ja mitte midagi. Ma olen justkui lego või pusle, mis on kokku pandud mind ümbritsevatest teguritest. Seega, ma olen mind ümbritsev keskkond ja ja inimesed, ma olen inimene. Olen ingel ja kurat. Sest pole halba ilma heata. Olen natukene kõike. Kuid, mis kõige olulisem… ma olen mina ise.

Ma olen Keegi. Ma olen Mina Ise. Mulle meeldib olla Mina ise. Ja ma ei vaja kedagi, kes teeb minust kellegi teise. Unistamine ei ole rumalus. Rumalus on mitte unistada!