Tervist armsad blogisõbrad!
Mõtlesin tükk aega, et kas jätta see blogi pidamine pooleli või mitte. Ma olen lihtsalt nii kaua kadunud olnud, et ei tea kust enam alustadagi 🙂 Aga kuna neid toredaid inimesi kes minu blogi ikka külastavad ja uusi postitusi kannatamatult ootavad on veel mõni jäänud, siis otsustasin teie juurde tagasi tulla. Vahepeal olen ikka käinud kiikamas siin… vaatan kinniseid lõpetamata postitusi ja sama targalt vajutan ristist akna kinni. Ehk seekord nii ei lähe.
Ma ei oska kusagilt alustada, sest pool aastat on päris pikk aeg.. No vahepeal sain näiteks 21. aastaseks! Mäletan, kuidas lapsena sai neid sünnipäevi oodata, nüüd pigem jätaksin vahele. Aga tore oli, vaatamata äpardustele mis toimus, detailidesse ei lasku seekord 😀 Muidugi peale seda suutsin ma haigeks jääda, niiet tööl tähistamisest ei tulnud midagi välja.. Kaks nädalat hiljem sain lilli ja kingitusi ikkagi 🙂
Millalgi maikuus käisime Sirlil külas Tõrvas enamuste kähmakatega.. Nii tore oli, ei väsi kordamast! Minu sõbrannad on mulle kõik väga olulised, sest nad on kõik nii erinevad, et rikastavad iga minu päeva isemoodi. Mul on selle üle hea meel, et mu ümber on nii kiftid, huvitavad, omamoodi ja usaldusväärsed inimesed. Aitäh teile!
Ja ma ei arva, et see on probleem, et sõbrannad vahel sind ei mõista. Ma ei tea kedagi kes mõistaks kõike ja kõiki koguaeg, ikka on lahkarvamusi. Ma arvan, et oluline ongi see, et oma päris sõbrannaga sa räägid need, asjad selgeks, ütled talle ausalt mida ja mis ja kui vaja ,siis ka, et ole vait.
Ja minu imearmas Maiu sai seeaasta 18. Kõik vägevamad peod on ees!
Ma unustasin raudselt midagi, aga kui meenub siis üritan kirja panna, nüüdsest rohkem.
Järgmise postituseni! Olge ilusad.
